MoMa poest võib osta poolikud käärid (pooliku kääri?), mida nimetatakse paberinoaks ja pannakse pool hinda otsa. Vaat, idee.

Need koonused millega liiklust suunatakse on päris laialt levinud mittesihipärasel kasutamisel. Tihti tehakse mingit jama. Pannakse lihtsalt pähe endale või siis viiakse teise kohta. No pulli pärast. Siin aga on mingid tegelased kasutanud koonust kui vormi ja saanud poolpehme istumispuki. Kummi päritolu teadmata. Ah, kena asi ikka.

Largoleone via Superuse.org

Korjad kahe aastaga 7382 söögipulka, kleebid need kolme kuuga kokku ja võibki maailma avastama sõita. Ei mingit tüütut kummipumpamist.
via pinktentacle

Vanakoolimees Villu Baumann teeb igasuguseid meistritegusid. Kohrutab plekki, sulatab klaasi, kuumutab keraamikat, hööveldab puud ja mudib nahka ning paneb oma teod kõik blogisse rahvale näha. Mulle meeldisid tema pudelitest lambid, mis põhimõtteliselt on sama teema kui mu üks lamp. Tal on ilusamini värvitud, ma aga üritaks pirni ikka pudeli sisse ära peita. Kuna paistab, et jõuluvalgustid pole kuigi usaldusväärsed vennad, siis tuleb ilmselt halogeeni peale üle minna.

No ei saa mina valgustimaaniast kuidagi üle. Novot. Ja selle laualambiga olen suisa enam-vähem rahul. Üks juba nõutas siin endale, aga ega eriti ei tahaks anda küll. Jalaks vesipiip mille ühed maailmarändajad Dubaist tõid. A ma pole suurem piibutaja, ja seega ohverdasin tossumasina parema tuleviku jaoks. Kui aga valgust enam vaja pole, siis saab piibuks tagasi degradeerida, tuleb ainult üks mutter lahti keerata ja juhe ihust tõmmata. Kupliks lasua fenomenaalne a l u m i i n i u m i s t keeksivorm.

Kui külmarohu pudel tühjaks saab, siis kärab ta romantikalambina veel küll. Kraadidega kraami asemel tuleb see täita pisut rikki läinud kuuselampidega ja saabki poolhämarat valgust nautides jõuluvana ootama asuda. Selleks on igati paras hetk kätte jõudnud. Vot. Tugevama närvikavaga inimesed võivad lambid pudeliski vilkuma jätta, aga mina amputeerisin neilt aju välja. Igaks juhuks.

Järgneb tasumata reklaam, aga minugipoolest võib seda mõne tootega tasustada vms. Aga igatahes. Eesti-Portugali ühisaktsioon Grenius teeb kohvipakkidest rahakotte ja vanadest reklaamplakatitest suuremaid kotte. Müüvad ka Soomes ja Hollandis. Et selline ekspordibränd lausa. Aga mõningates meie poodides peaks ka saada olema. Ei tea. Ühegi viidatud poe koduleht just kasutajasõbralikkusega ei hiilga.

P.S. Teisipäeval avaldan oma uusima “toodangu” fotod. Sest teisipäev on ikka ilusa alumiiniumi päev olnud.

Vahel ikka vedeleb mõnes kohas mõni kaubaalus. Eriti tõenäoline on vedelemine siis kui tegemist on ebastandartsema mõõduga. Sest muidu loetakse aluseid ka taaraks ja lastakse uuesti ringlusesse. Igatahes, kui on, et on, siis võiks olla ka mõned lauajupid, et saaks ühe diivaini- või kohvilaua meisterdada. Õpetuse leiab esprit cabane magaziinist.

Küsimus. Mitu pudelit õlut mahutab üks alus? Et kaubaalus, mitte Läti alus. Et kui ostaks need mõned pudelid, siis saaks ju pool mööblit pealekauba.

Valgustiteemaga ikka edasi. Valgus on põnev. Seekord on Christoph Matthias ja Hagen Sczech välja mõelnud sellise popkunstiteose. Stardust.com müüb seda hetke soodushinnaga 270 eurot. Tõesti soodne. Aga ise tegemine on vist veel odavam ja hulka rõõmu ja katkiseid sõrmeotsi pakkuv. Ja Campell’s on nii ülekasutatud teema, et parem olekski mingit muud purki kasutada. Näiteks Globus herned. Või siis Salvesti tükeldatud punapeet.

Täna uurime mis targad pajatavad.

Tegelikult tunneb selle otsekohe ära: kui miski on kavandatud ebaarukalt, siis ei tööta see korralikult. Seda on ebamugav kasutada. See on kehvasti tehtud, näeb masendav välja ja pole oma hinda väärt. Ja veelgi enam: kui asi ei valmista teile rõõmu, siis on see halvasti disainitud.

See sisaldab endas 98% talupojamõistust ja 2% toda müstilist komponenti, mida võiks kutsuda nii kunstiks kui esteetikaks. Hea disain peab hästi toimima, peab olema tehtud selliste kulutustega, mille tarbija leiab olevat vastuvõetava, ja peab pakkuma nii praktilist kui esteetilist naudingut.

Hea disain on enamasti kauakestev. Kõige alus on pinge, mis tekib, kui disainer püüab leida tõhusaid uuendusi ja saavutada kestvaid väärtusi.

Stephen Bayley, Terence Conran. „Disain. Kuju saanud mõte”. Varrak 2008.