Eesti poisid Janno Roos ja Andres Labi on Ruumilabori nime all teinud sellised kanistritest lambid. Bueno. Neid saab isegi osta. Näiteks SooSoo disaini, mööbli ja kunsti poest. Aga tehke parem ise. Tühje kanistreid võib tihti leida bensujaamade ja garaažide lähedalt ning üksvahe müüdi vähe väiksemates kankudes piima ka.

Kui enam pole raha, et reisida, siis võib kohvrid mööbliks teha. Iseasi kas sellised toolid istumist ka kannatavad. Juno saatis, ju ta siis plaanib koduseks hakata. Leidis Societal Sickness blogist.

Saabus vihje mertookaardist tehtud ridiküli kohta. Saatjaks Liisa kes on päris disainer, kannab sagedasti kleiti ning on käekottidest sõltuvuses. Neid ei pidavat ühel naisterahval kunagi liiga palju, nii räägitakse. Ei tea kui tugev see konkreetne märss on, sest kaarte tehakse ju ometi paberist. Mul oli ka üks NYC metreookaart, aga olen selle vist ära kinkinud. Seega katsetada ei saa ja Tallinnas pole ju metrood.

No vaat, kui me siin mõtleme, et kuidas saaks köögiviljadest kodutehnikale liikuvaid osi valmistada, siis soomlased oskavad pesumasina trummlist jälle sööginõud teha. Serveeri sealt siis millist taimetoitu tahes. Aki Kotkas mõtles välja ja Secco müüb.

Või siis Apelsin või keegi kolmas. Igatahes. Natuke nikerdasin ja sellise lambivarju voltisin niisama seisvast plaadist. Gramofooni pole kunagi olnud ja parem ikka kui mittemidagi. Enam ei seisa, ripub hoopis. Rõõmsalt.

Pildistamine olevat eestlaste populaarseim hobi. Aga vahel ikka juhtub, et viskab kopa ette, sest pildid ei tule kuidagi nii ilusad kui tahaks. Siis on paras hetk objektiiv käevõrudeks saagida. Kenad kulinad teeb valmis re:vision.