Olen oma plaanide ja jooniste kaustast hakanud vaikselt asju ellu viima. No näiteks see diivanilaud sai just valmis. Algmaterjaliks kaubaalus (olgu kiidetud geenius kes sellised asjad välja mõttes) ja tõukeratas ning natuke vana riidekappi ka. Nüüd sõidan teisega mööda tuba ringi. No eriti tegelt ei sõida, sest tuba kole kitsas. Eile hommikul lükkasingi lauakese verandale ning sain võikud ja latte päikesepaiste ja linnulaulu saatel manustatud.

No ette ta jääb siiki mulle natuke. Seepärast on seegi ökodisain müügiks.

Madalmaades on aegade algusest kõrget kunsti tehtud. Ja praegugi tuleb sealt kandist väga palju lahedaid disainiideid ja muud. No näiteks Bram Hendriks teeb puust laudu. Mis polekski nii eriline kui ta neid ühest tükist ei teeks. Osav valmis materjali kasutus. Puu tuleb õigest kohast tuleb katki lõigata ainult.

Barbara de Vries jalutab Bahama saarte randades, korjab prügi ja veab selle koju. Päris asotsiaaliga siiski tegu pole. Leitud plastikust teeb ta ehteid. Nii lihtsalt see ilu sünnibki.

Einojaa, ma ei räägi endast tegelikult. Kuigi nagu nii võiks paista. Vaid, et Tallinnas on tulemas mitmepäevane disainiöö ja need juhtsõnad on selle iseloomustamiseks valitud. Nimetatud kultuurifestival toimub (24) 25-27.september. Kese Rottermanni kvartalis, aga sateliitüritused üritvad mujal linnas ka miskise disainivärgiga maha saada. No mõned asjad on isegi huvitvad. Näiteks see asi mis pildil on. Marko Ala “pedalLIGHT” – vanale trummipedaali uus elu valgusti näol. Tuleb müügile ka Disainioksjonil, alghind 2200.-. Normaalne hind. At kas tõesti on kasutatud pedaal nii kulumata? Mine või oma näpuga katsuma.

Ikka juhtub, et WC paber saab otsa. Ja juhtub lausa, et päris tihti saab otsa. Mida siis selle järelejäänud pabertoruga teha? Oleks nagu ilus asi, aga miskit mõistlikku teha tast vist ei saa. Viska aga minema. Võinoh. Mõni arvab teisiti. Junior Friz Jacquet teeb papinägusi neist.

Eimiskit suurt uudist täna. Tegin juba ammu mingit kola. Siin kirjutasin ka sellest. Kuskil. Nüüd tegin mõned uued pildid ja panin kogu selle kraami kokku ja väljamüügile.

Oksalamp

Kookoslamp

Keeksilamp

Ja kohevarsti tuleb täiendust ka. Eks ma siis hõiskan.

Et täna pidi veel viimane ilus ilm tulema. Ses mõttes, et veel jõuab minna päikese kätte peesitama. Pärast tulevad ka ilusad päevad, aga teistmoodi. Aga praegu tuleb haarata üks pikem köis ja paras vaip ning nendega puisniidule joosta. Kuidas nimetatud vahenditest kiik teha kirjutatas Mother Earth News juba aastal 1984. Oleks võinud ka varem kirjutada, sest pidada vana indiaanitrikk olema. Säh sulle innovatsiooni siis. Ja skeemi annab eHow.

Tänases Postimehes jutustab EL energiavolinik Andris Piebalgs hõõglampide surmast. Tapmisest õigemini. Saame teada, et “Alates septembrikuust on Euroopa Liidus keelatud 100-vatised ja võimsamad hõõglambipirnid ning tänu sellele kõrvaldatakse Euroopa turult järk-järgult energiakulukad lambid”. Novotnii. Kas uskuda tema argumente või mitte, otsustagu igaüks ise. Enne soovitan lugeda loo kommentaare ka – päris asjalikud on mõned. Ma esialgu hõõglampe välja viskama ei hakka. Ootan ära kuni LED pirnid muutuvad odavamaks/valgemaks, ja siis vast. Säästukate säästu ma eriti ei näe. Mugavus ja tervis maksavad ka midagi ja seda hõõglampide tekitatud sooja on mul ka suvel vaja. Vahel on ka juulikuus nii niiske toas, et küpsised muutuvad tagasi taignaks.

A kuidas te ka oma kodus ei toimetaks, siis läbi läinud hõõglambid ja pirnid võite mulle anda. Teen neist väikeseid vaasikesi. Ja muuseas, pildil alumine on oma elu lõpetanud 200 vatine pirn. Vaat, kus elukas.