Lauahõbedast saab muudki väänata kui nagisid. No kooliajal tehti sööklas lihtsalt abstraktset kunsti, aga tänapäeval hindavad inimesed praktilisust ka. Noh, et kui kahvlid nii väänata, et neist saaks iPhone hoidja, siis on hea küll. Noh, tegelikult on ju nii, et ükspuha mis asi ka selle telefoni lähedale satub, siis ongi lahe kohe. Khm. iFork on muhe tegelane ka elektrooniliste eheteta.
Teeb ja müüb ForkedUpArt. 30 taala.
Tähelepanelik korraarmastaja postitas selle leiu Facebooki lehele. Panen siia ka üles. Väärt idee on tõhus vahend juhtmete hoidmiseks, et need laualt plehku ei paneks kui ise rüperaaliga jalutama lähed.
Eks raamatute hävitamiseks olen ennegi häid viiteid jaganud. Aga mida rohkem seda parem, raamatuid on ju lihtsalt nii palju. Ja trükitakse pidevalt juurde. Et puud saaksid mingigi osa endale tagasi, siis soovitab Gartenkultur sõnaraamatusse bonsai istutada. Asi seegi.
Via Inhabitat
Sellist asja polegi enne näinud, et keegi kummikud kotiks kokku õmbleb. Aga näeh, Marco Scuderi pakkus igatahes sellise Foot Bag idee välja. Ehk pole tema saabastesse vanu villaseid sokke jäänud..
Via Recyclart
Eks ta ole tõsi, et terve linn on kasutuid liiklusmärke täis. Keegi ei vaata neid ju niikunii. Seega on muidugi parem neist hantleid teha. Vormis inimesi vaadatakse hoopis rohkem. Kuigi, noh, ega ma siiski ei tea kui hea mõte see lõikumine on. Tervetena saks ehk mingeid muid kasutusi leida. Abiks ikka. Soovitab Ecofriend.
“Stick in a Can” on üks geniaalsetest fotoaksessuaaridest. Kepp purgis asendab suurepärastelt kõiksuguseid kolmjalgu ja tugesid. Topid aga puupulga betooni täis konservikarpi ja ongi olemas. Minul hetkel tsementi polnud, aga kui ehitamisel üle jääb, siis teen asja lõpuni. Seepärast panin pulga kruvidega kinni. Noja, selle keppi külge saab klambrite, naelte, takjapaelte või kasvõi knopkadega kinnitada mida vaja: peegeldeid, hajuteid, välke, modelle jne. No vaadake Prophotolife õppevideot ja tehke järele.
Täiesti juhuslikult ELFA tehnikafoorumis ringi surfates kohtasin sellist prügikasti. Otsisin tegelt infot elektroonika komponentide kohta. Noh. CRT-kuvar saab õhukese ekraani ees jälle ühe pluspunkti. Sinna lihtsalt mahub rohkem kolu. Sest ega prügikast pole see koht kuhu prahti panna. Mul pole küll nii kaasaegne prügikast kui see, aga igatahes hoian seal igast kraami mida võiks ehk vaja minna. Hetkel on üks pooleliolev puust kauss, teleobejektiiv ja kõige peal fotokas – et oleks käepärast võtta.
Täna aasta eest sai blogisse esimene kanne kirja. Juttu oli siis TalveAkadeemial toimunud ökodisaini töötoast. Ja pärast seda on veel mõned leiud siia lehtedele kogunenud. Käesolevaga kokku 180 tükki. Ehk umbes üle päeva on miskit jagamisväärt ökot suurest netist leida olnud. No seda pole küll liiga palju, aga igast jama pole tahtnud ka üles tähendada. Nii. Ja paneme aga edasi.
Ja kuna iga normaalse eestlase jaoks tähendab pidu joomist, siis on selline tore kohvrikene tänasel päeval igati asjakohane. Paned aega laengud valmis ja kui on õige hetk, siis tulistad.
Täna, algusega kell 16.00 toimub Pääsküla Noortekeskuses (Rännaku pst 1, Pääsküla Raudteejaam, endine Kino Koit) Soome muusiku Pentti Dassumi trashpillide töötuba.
Kaks aastat ise aktiivselt nn taaskasutatavatest materjalidest (põhiliselt minema visatud rauatükid ja muud rauast detailid) pille ehitanud, ansamblite Cosmo Jones Beat Machine ja Pharaoh Pirttikangas liige Pentti Dassum esitleb Pääsküla noortekeskuse prooviruumis oma pilliparki, demonstreerib selle võimalusi läbi helisüsteemi ja loomulikult annab võimaluse kõigile neid pille ka ise proovida.
Väike klipp Pentti Dassumist eilses Aktuaalses kaameras (klipp asub saate lõpus, tuleb kerida päris lõppu)
Pentti Dassum on Soomes tuntud kui aktiivne bändimuusik (ansamblid Deep Turtle, Kroko, Astro Can Caravan, Cosmo Jones Beat Machine, jne) ning andekas ja loominguline ansamblite produtsent, helimees-nupukeeraja (Ratiopuhelimet, The Micragirls).
Oma 20-aastase muusikalise tegevuse jooksul on ta jõudnud hobini, mis esmapilgul võib tunduda veider ja võibolla pisut Jaan-tatikalikki, kuid millesse süvenemise korral võib avastada nii mõndagi huvitavat. Nimelt leiab Pentti tänavalt, tihti ka minema visatud prügi hulgast kõikvõimalikke rauast detaile: torujuppe, raame, vedrusid, jne. Oma kodustuudios ehitab ta neid omavahel ühendades pille, millest iga järgmine erineb eelmisest oma kordumatuse poolest. Vastvalminud instrumentidele kinnitab ta kontaktmikrofonid, mida omakorda valmistab pieso helipeadest. Tulemuseks on seega prügist valmistatud elektripillid, millest on tänu heliefektide lisamisele võimalik välja võluda kõige imelisemaid ja imelikumaid helisid. Niisiis, kõike seda just Pentti oma töötubades demonstreeribki.
Kes korra taolisi pille oma sõrmega katsunud ja silmaga näinud, sel tekib kiusatus kohe ka ise midagi sellist valmis meisterdada!
Lisainf: Janno Zõbin
jannoster@gmail.com
mobal: +372 566 11 346
MTÜ Rampade Org
