Kes Facebooki on kaenud teavad, et olen selle pudeliga juba kevadest tegelenud. Auk sisse ja juhe läbi, seda küll. Aga pirn ei saa ju lihtsalt paljalt särada. Aga ei saanud kuplit talle. Ja kui sai, siis polnud tulemusega rahul. Noh. Nüüd on valmis. Alguses oli UK poest pärinev kuppel mingi vana ja kole. Et selliseks punasekirjuks saada poldnudki palju vaja teha. Tuleb leotada, pesta, telefonikataloogi lehti peale kleepida, kergelt valgeks värvida, lakkida, lasta seista pool aastat, leotada, enamus paberist maha kiskuda, liivababeriga lihvida, kruntida, lihvida, lakkida, lihvida, punast värvi natuke peale ja laiali nühkida ning siis veel natuke lakkida. Tehke järele.

Ma ikka üritan õgradlust piirata. Luskanagid on siib abiks asjad. Näiteks selline väike valge. Passib köögiseinale.

Või kui on suurem toitumise piiramise soov, siis tuleb kasutusele võtta vähe võimsam relv. Kusjuures see nagitoline toode läkski juba kasutusse. Kuid vastupidise efektiga. Kui riideid seljas vähem, siis mahub rohkem keresse.

See ei ole mitte tavaline mutrivõti. Eriti eriliseks ei tee seda valge värv. Kuigi nii tavaliselt ei tehta ju. Imelisem on see, et mutrite keeramise kõrval saab see hakkama ka pudelite avamisega. Vaadake, seal paremal otsas on väikesed modifikatsioonid tehtud. Igati vajalik vahend igas asjalikus taskus seega.

See on lamp. Üks igavesti kõva lamp. Malmtorust tegin. Põhiliseks tööriistaks elektrikeevitus. Jalad all ja augud sees, et valgust ka välja pääseks natuke. Eilsest õhtust valgustab TTÜ tantsuansambli Kuljus hämaraid tegusid. Loodetavasti ei kasutata relvana.

Aga peab mainima, et graveerimine on üks erikallis teenus. Väike plekitükk maksab 140 krooni ja iga sisse lõigatav täht veel 6 krooni. No täitsa. Hulgi saab muidugi oluliselt soodsamalt, aga mitmele sõrmusele sa ikka korraga lased nimed sisse kirjutada?

Kelladega on veel lihtsam kui lampidega. Kui kupliks ikka päris iga pann ei sobi, siis sihverplaadi saab ükspuha millest. Nii puurisingi kõvaketta trükkplaati augu ja panin seierid sisse. Tiksub. Mh, tegelikult panin sekundiseieri ka. Siis saab ikka täpsemini aru, et aeg kulub kogu aeg.

“Stick in a Can” on üks geniaalsetest fotoaksessuaaridest. Kepp purgis asendab suurepärastelt kõiksuguseid kolmjalgu ja tugesid. Topid aga puupulga betooni täis konservikarpi ja ongi olemas. Minul hetkel tsementi polnud, aga kui ehitamisel üle jääb, siis teen asja lõpuni. Seepärast panin pulga kruvidega kinni. Noja, selle keppi külge saab klambrite, naelte, takjapaelte või kasvõi knopkadega kinnitada mida vaja: peegeldeid, hajuteid, välke, modelle jne. No vaadake Prophotolife õppevideot ja tehke järele.

Sel nädalal on tisainimine käinud lausa neljal käel. Lisaks on töökojas veel neli silma, kes kõike jälgivad ja salvestavad. Niisama mölutada ei saagi. Seetõttu on mõndagi tehtud ka saanud. Esiteks üks juba ammu pooleli olnud valgusti. Mini Visu + aprikoosikonserv ja toas on jälle valge. Vot nii ma elangi suusatamisele kaasa. Telekast vaatamine oleks juba liiga suur koormus.

Novat. Vahel on vaja minna kuskile toast välja ja seal tekkib jälle tahtmine süüa. Midagi sooja. Oletame, et restorani pole lähedal. Isegi Eestis on selliseid kohti olemas. Siis on kõikse odavam võimalus toit soojaks saada lõkke peal. Kui oletada, et seda ei saa teha, siis on olemas igasugused põletid mida müüakse matkapoes. Urr, mõned neist on ikka hirmkallid. Aga näiteks piiritusepõleti võib ise teha. Selleks on vaja kaht alumiiniumpurki. Need võib ise tühjendada. Topletrõõm. No ja nii kerget pliiti ei tee ükski überfirma. Miinukseks on see, et piirtuse peab ikka kuskilt hankima ja kaasas tassima. Tehnilist piiritust müüakse keemia- ja ehituspoodides.

Pildil paremal on selline keerulisem, topletseintega. Point peaks olema see, et kuumenedes tekib seal vahel rõhk, mis siis pressib piirtusegaasid düüsidest välja ja tuleb ummbe hää leek. No mul ei õnnestunud. Ilmselt polnud piisavalt tihe. Vaskul on lihtsam. Kaks purgipõhja lihtsalt kokku pandud, augud sees. Sutsuke klaasvatti ka sees. Mudu võib leegi sisse võtta ja hooga jälle välja lüüa. Täitmisava võiks olla suurem, väikesest tüütu nõristada. Kui värk põleb, siis tuleks see mündiga kinni katta, muidu tekib liiga suur ja raiskav leek. Eespool on sama asja väiksem versioon, aga see on liiga väike ja ei mahuta nii palju piirtust, et tass vett keema ajada. Ja põlevasse põletise ei soovita ühelgi mittepüromaanil kütet juurde valada.

Siin on näha kuidas vaskpoolne vant lund sulatab. Ja sulatab ära ka. Kuigi vähe soojema ilmaga annab parema tulemuse. Aga ta vähemalt töötab. Mida ei saa öelda odavama gaasi kohta. Piirtust jagub umbes 10 minutiks mis on piisav, et kruus vett keema ajada. Juhul kui tuult pole eriti muidugi. Säärasel juhul peaks mingi ekraan ka olema. Vant ise on augulise konservikarbi sees. See täidab nii kruusi aluse kui süütepanni kui ka tuulekaitse rolli. Süütepanni on selleks vaja, et põleti läheks kiiremini kuumaks. Ja kuum peab ta olema seepärast, et tekiksid aurud. Ja aur põleb võimsamalt. Elementaarne.

Vahi, kui pikk jutt sai! A ega ma sellegipoolest midagi ära ei rääkinud. Seepärast lugege igasugusetest ränduri kuumamasinatest lisa Zenstoves.net portaalist.

Juba eelmisel aastal tegin sellise veinihoidiku. Päris ulme. Seisab ja ei kuku pikali kui just ei tõuka. Tegelt tegin mitu tükki. Lausa ekperimentaaltehase avasin. Erinevaid pikkuseid, nurki ja materjale lõikusin nii et nina märg. Üldiselt selgus, et lühemad on stabiilsemad. Pikemad aga näevad ekstreemsemad välja. Pildilolev on üsna pikk. Valmistatud liimpuidust, mis ukse tegemisel üle jäänud. Ühed arvavad, et on lepp, teised väidavad, et tegu suisa pöögiga. Eitea, raske ta igatahes on. Lihvitud ja linaõliga immutatud. Üks Hiinast pärit kaubaalus oli mul ka lõhkuda. Sealt pärinev puit oli veel kummalisem. Hästi kerge, aga lõikamisel vaigulõhnaline. Eksootiline värk, seega.

P.S. Absoluutselt ei kutsu üles joomarlusele. Vastupidi. Ja tõepoolest, see hoidik pidurdab konsumeerimist. Sest kui pudelist juba miskit on ära joodud, siis ei seisa see ilus asi püsti enam. Kurvem lugu on siis kui pudel selle kiigega juba algusest peale ei sobi. Siis vist pole muud kui Eesti esimeseks!

Novotsiis. Saagu uuel palju uusi asju vanast tehtud! Kasvõi klaviatuurist magneteid või midagi muud triviaalset. Peaasi, et mitte midagi ei kasutaks oma algsel otstarbel.