Seekord tegin malmist laualambi mis mitte teragi keevitamist ei tahtnud. Ühe untsus veepumba küljest võtsin tükikese väärt metalli ära, kruvisin sokli külge ja saigi. Robustne küll, aga siiski nii peen asi, et oma multifunktsionaalsuses kannatab ka lakke või seinale kruvida.

Nonii. Viimane hetk hakata oma tuba kaunistama nüüd. Kui kuusele riputamiseks mune pole, aga midagi ikka tahaks riputada, siis tuleb võtta mõni ülearune ja poolearuline kassett, näiteks 2 Quick Start ja see kuldseks värvida. No ja ongi hooajaline kaunistus olemas. Ma ei tea miks kuldne. On selline komme kuidagi tekkinud, et punane, kuld ja kard on Jõuluvana ninavärvid. See on ikka nii vanamoodne, et kuusk roheline peab käima. Valge oleks ilusam. Hmm.. hõbekuusk naabri hekist äkki?

Eneseupitamiseks hea päev. Ilus ilm ju ka. Novot. Käsitöö ajakirja talvenumbrist võib leida lehekülje mis on tervenisti kurvikat pudelilampi täis. Tehke järele või paremini või midagi.

Uuskasutuskeskuses oldi mures, et neil on nii palju ehteid aga ei saa neid kuidagi eksponeerida. Ulatasin siis abikäe. Esimese nagi tegin jalgratta esirattast. Pooled kodarad sai puruks lõigatud ja allapoole konksudeks keeratud. Alguses oli toeks üks Estoplasti põrandalamp, aga too oli kole nõrk, ei kandnud kogu bling-blingi ära. Siis tegin lattidest sellise kolmjala. Noh, toekas tugi küll. Ja ehted ja keed saavad lõputult karussellida.

Ja see on varem sahtel olnud. Nooruses. Minu kätte jõudes oli oma isiksusest nii mõnedki omadused kaotanud. Panin paar lauajuppi lisaks, et riiulid moodustuksid, perforeeritud serv ehitusjäätmete hunnikust. Natuke punast ja valget värvi ja. Kurjam, nii kena, et teeks endale ka.

Nagidega kaasnevast loost saab teada Uuskasutuskeskuse blogist.
Pilti tegi Kaarle Kannelmäe

Kes Facebooki on kaenud teavad, et olen selle pudeliga juba kevadest tegelenud. Auk sisse ja juhe läbi, seda küll. Aga pirn ei saa ju lihtsalt paljalt särada. Aga ei saanud kuplit talle. Ja kui sai, siis polnud tulemusega rahul. Noh. Nüüd on valmis. Alguses oli UK poest pärinev kuppel mingi vana ja kole. Et selliseks punasekirjuks saada poldnudki palju vaja teha. Tuleb leotada, pesta, telefonikataloogi lehti peale kleepida, kergelt valgeks värvida, lakkida, lasta seista pool aastat, leotada, enamus paberist maha kiskuda, liivababeriga lihvida, kruntida, lihvida, lakkida, lihvida, punast värvi natuke peale ja laiali nühkida ning siis veel natuke lakkida. Tehke järele.

Ma ikka üritan õgradlust piirata. Luskanagid on siib abiks asjad. Näiteks selline väike valge. Passib köögiseinale.

Või kui on suurem toitumise piiramise soov, siis tuleb kasutusele võtta vähe võimsam relv. Kusjuures see nagitoline toode läkski juba kasutusse. Kuid vastupidise efektiga. Kui riideid seljas vähem, siis mahub rohkem keresse.

See ei ole mitte tavaline mutrivõti. Eriti eriliseks ei tee seda valge värv. Kuigi nii tavaliselt ei tehta ju. Imelisem on see, et mutrite keeramise kõrval saab see hakkama ka pudelite avamisega. Vaadake, seal paremal otsas on väikesed modifikatsioonid tehtud. Igati vajalik vahend igas asjalikus taskus seega.

See on lamp. Üks igavesti kõva lamp. Malmtorust tegin. Põhiliseks tööriistaks elektrikeevitus. Jalad all ja augud sees, et valgust ka välja pääseks natuke. Eilsest õhtust valgustab TTÜ tantsuansambli Kuljus hämaraid tegusid. Loodetavasti ei kasutata relvana.

Aga peab mainima, et graveerimine on üks erikallis teenus. Väike plekitükk maksab 140 krooni ja iga sisse lõigatav täht veel 6 krooni. No täitsa. Hulgi saab muidugi oluliselt soodsamalt, aga mitmele sõrmusele sa ikka korraga lased nimed sisse kirjutada?

Kelladega on veel lihtsam kui lampidega. Kui kupliks ikka päris iga pann ei sobi, siis sihverplaadi saab ükspuha millest. Nii puurisingi kõvaketta trükkplaati augu ja panin seierid sisse. Tiksub. Mh, tegelikult panin sekundiseieri ka. Siis saab ikka täpsemini aru, et aeg kulub kogu aeg.

“Stick in a Can” on üks geniaalsetest fotoaksessuaaridest. Kepp purgis asendab suurepärastelt kõiksuguseid kolmjalgu ja tugesid. Topid aga puupulga betooni täis konservikarpi ja ongi olemas. Minul hetkel tsementi polnud, aga kui ehitamisel üle jääb, siis teen asja lõpuni. Seepärast panin pulga kruvidega kinni. Noja, selle keppi külge saab klambrite, naelte, takjapaelte või kasvõi knopkadega kinnitada mida vaja: peegeldeid, hajuteid, välke, modelle jne. No vaadake Prophotolife õppevideot ja tehke järele.