Alles eile sai mõtiskletud selle üle, et võiks ise ühe tõukekelgu teha. Et tuleks ilmselt odavamgi kui päevaks rentida. Novot, ja kohe ongi keski osav mees sellise asja valmis teinud ja müüki pannud. Ülilihtne. Suusad + tool ja ongi. Ainuke lisa on miskised kruvid läbi suusa ajada. Tool ise ju juba valmis meistriteos. Ma läksin oma planeerimises ikka juba eiteakuspeenetele radadele. Kaalusin keevitamist ja alumiiniumi ja muud. Niih. Selge märk sellest, et vähem tuleb mõelda.

Ollala, eestlaste seas leiab päris nutikaid getodisainereid. Selline suurde õllepurki villitud elektripliit on Soovis müügis. 800 krooni.

Anni Varm on teinud hunniku lampe ja kupeleid kasutades läbi põlenud pirne. Arvad, et need ei tööta enam ega anna valgust? Täiega ikka annavad ju. Vaata Varmstuudiost.

Tisainiplogi lugeja Mariana teatab, et vanast kabinetklaverist on isetegevusliku käsitöö raames valminud selline plaadiriiul. Kena. Peaks endale ka miskise riiuli äkki tegema. Nii ilu pärast või nii. Praegu on selline getovärk – plaadid seisavad kõik pappkastis.

Meistersukelduja Juno teatab otse Punase mere kaldalt, et oskab peale turvavööde põimimise veel igasugust peenemat taaskäitlust:

Umbes paar kuud tagasi jäid mulle ka vanad kohvipakid näppu. Mitte ei tahtnud kohe ära visata, nii mõnusad on :) Tegin rahakoti nendest, aga esimene katsetus tuli nats kohmakas. Mõnus, aga suur – palju raha peab olema, et see ära täita :)

Novot. Järgmisena võiks ta teha veekindla nutitelefonikoti. Siis saaks mere põhjast twitterdada ja kalapilte saata.

Kui Eesti naine midagi teeb, siis ikka põhjalikult. Võtame näiteks P6rgukizi. Ta on juba terve mäe kohvipakke kokku õmmelnud ja 29 kotti valmis saanud. Tase! Usinast õmblemisest enam paneb aga imestama see kohviarmastus. Mingi mitu liitrit peab ikka päevas ära jooma, et selline tööstus püsti panna.

Tehnoloogiablogist kahvel.ee leidsin sellise toreda tegin-selle-ise loo kuidas puuhalust sai iPhone’i dokk. Ega seal mingit salatehnoloogiat pole ega kurja patenti isetegemist takistamas. Seega tehke järele.

Ega ei ole paremat moodust alustamaks nädalat, kui rääkida endast. No näiteks, et sellise laterna ehk küünlavarju tegin. Kahest õllepurgist neetisin kokku ja augud torkasin kah sisse. Käib küll. Ja sel aastal ärge rohkem mingisest vanast sünnipäevast rääkige.

Oli meil siin Tallinnas Disainiöö. Käisin korra läbi. Kõige suurem näitus oli “Disaini Elevaator“, mis oli üles seatud Rotermanni kvartali elevaatorisse. See on igavesti suur maja. Nii umbes 5-kordse maja kõrgune. Näitus oli ainult maapinnal. Kõrgemal oleks ohtlik olnud ka. Kohati oli kautuseni vaba vaade ja sooja see maja eriti ei pea. Aga tore oli ka. Ikka mõnus sellistes vanades tööstushoonetes kolada. No natukenegi. Ja natuke oli seal veel jahulõhna tunda. Kõrvale nuusutasin igast disaini. Ökomatest asjadest tegin pilti ka. Siin nad on.

Ville Jehe valgusti “Fence Light”
Sander Samueli valgusti “Naguuus”
Mihkel Güssoni valgusti “Laine Papp”
Margus Soonvaldi mööblikomplekt “Bon Voyage”
Krista Leesi istmed “Netwheels”
Egert Uibo valgusti “Torn”

Ahti Lille ja Ako Laugametsa valgusti “Drawer Light”

Tisainiplogi (jah, plogi, sest see on nagu rohkem eestikeelne blogi) kirjasaatja Virx kirjutab, et tal läks vaja uut WC-paberi hoidjat (ma ei tea mis ta vanaga tegi). Siis ta soras natuke vanaraua hunnikus ja meisterdas sellise asja. Ja paistab, et tugev asi. Kannatab kaua.