Täna kl. 16.00 Eesti Kunstiakadeemia uues ajutises majas Estonia kõrval ruumis nr 404.

Peaesinejad:
Mai Endla – elupõline naismesinik, pool sajandit puhast praktikat! (Hüüru Tõumesila)
Sander Tint – hull teadlane kes tahab kõikjale kõike külvata (Linnalabor)

Soojendavad:
Kristjan Indus – ökoblogija – teeb kahvlist nagu naksti nagi (blog.tisain.eu)
Bertil Tüvi aka KREC – linnapoisist tahtlikult taruomanikuks (Umblu Records) – jäi haigeks

Moderaator:
Hannes Praks – mesinik misjonär ja ahjualune (kohviradio.com, maitsetud sisekujundused)

Seminar on stardipauguks Hannes Praksi poolt juhendatavale kursusele: Säästlik disain aka DO-RE-ME-USE.

Eile oli ettevõtluspäev. Käisin hommikufoorumil kuulamas. Panin mõned asjad kirja. Lühidalt.

Aus alustas Hula kaubamärgiga 1996. Sai aru, et traditsiooniline moetööstus talle ei meeldi. See toodab tohututes kogustes tekstiilijäätmeid millege pole midagi peale hakata. Jäätmeprobleemi lahendus ei saa tulla rõivatööstusest, seda kraami peab kuskil mujal kasutama. Eestis puudub ka tekstiilijäätmete liigiti kogumine. Aga kui ka sorteerida, siis tihti ei saa seda kraami uuesti kasutada, sest on rämps. Orgaanilise puuvilla/lina kasvatamine pole ka tulevik, sest maad ja vett maailmas napib.

Pärn on strateegilise disaini professor. Tulemas on TTÜ ja EKA ühine magistriõppekava.

Pogga on Aquatori vedaja. Eestis on 130 aastat kuurorte peetud. Siin on oskus ja traditsioonid. Järgmine samm selles vallas on unetuse ravimine. Neil olevat nii hea vann, et müügimees jäi koolitusel sinna magama. Autot vahetab inimene oluliselt sagedamini kui vanni. Tavakasutuses võiksid ravivannid vastu pidada 500 aastat.

Aus: 1/10 ideedest läheb tootmisse. 2% on jätkusuutliku disaini turg, aga kasvab. Kallis, sest tehakse üksikeksemplare. Praegu on veel Eestis olemas väikseid rõivatootmisettevõtteid kes saaksid teha kõrge kvaliteediga väikeseid partiisi. Aga varsti neid enam pole, sest välistellimused kaovad. Isetegemine on trend. Uued moed tulevad tänavalt ja on blogidest välja korjatavad.

Pogga: Tootearandus on pikk ja kallis protsess. Eestis on kõik tegijad teada. Saab olla paindlik. Töögrupid peaksid olema interdistsiplinaarsed ja hõlmama inimesi väljastpoolt ettevõtet. Kuidas läheb pole ette teada. Hea disain on siis kui raha on käes.

Veel: Turu-uuringud on eilse päeva uudised. Disainis tuleb arvestada tervet toote elutsüklit. Odvad asjad ei ole odavad. Kvaliteetsed asjad on odavamad. Tuleb luua kestvuskaupa ja ka kestvat disaini. Ühes riigis üle lahe on mõned lauanõud tootmises juba 50 aastat või enamgi.

Tänases Postimehes jutustab EL energiavolinik Andris Piebalgs hõõglampide surmast. Tapmisest õigemini. Saame teada, et “Alates septembrikuust on Euroopa Liidus keelatud 100-vatised ja võimsamad hõõglambipirnid ning tänu sellele kõrvaldatakse Euroopa turult järk-järgult energiakulukad lambid”. Novotnii. Kas uskuda tema argumente või mitte, otsustagu igaüks ise. Enne soovitan lugeda loo kommentaare ka – päris asjalikud on mõned. Ma esialgu hõõglampe välja viskama ei hakka. Ootan ära kuni LED pirnid muutuvad odavamaks/valgemaks, ja siis vast. Säästukate säästu ma eriti ei näe. Mugavus ja tervis maksavad ka midagi ja seda hõõglampide tekitatud sooja on mul ka suvel vaja. Vahel on ka juulikuus nii niiske toas, et küpsised muutuvad tagasi taignaks.

A kuidas te ka oma kodus ei toimetaks, siis läbi läinud hõõglambid ja pirnid võite mulle anda. Teen neist väikeseid vaasikesi. Ja muuseas, pildil alumine on oma elu lõpetanud 200 vatine pirn. Vaat, kus elukas.

Täna uurime mis targad pajatavad.

Tegelikult tunneb selle otsekohe ära: kui miski on kavandatud ebaarukalt, siis ei tööta see korralikult. Seda on ebamugav kasutada. See on kehvasti tehtud, näeb masendav välja ja pole oma hinda väärt. Ja veelgi enam: kui asi ei valmista teile rõõmu, siis on see halvasti disainitud.

See sisaldab endas 98% talupojamõistust ja 2% toda müstilist komponenti, mida võiks kutsuda nii kunstiks kui esteetikaks. Hea disain peab hästi toimima, peab olema tehtud selliste kulutustega, mille tarbija leiab olevat vastuvõetava, ja peab pakkuma nii praktilist kui esteetilist naudingut.

Hea disain on enamasti kauakestev. Kõige alus on pinge, mis tekib, kui disainer püüab leida tõhusaid uuendusi ja saavutada kestvaid väärtusi.

Stephen Bayley, Terence Conran. „Disain. Kuju saanud mõte”. Varrak 2008.