EST >> No et käsitöö ja disaini kaupluse LesPetites aken oli hämar ja vajas vähe sära, tegin sinna siis sellise lühtri. Kaks pikka lauajuppi ja 6 peenikest lippi neid ühendamas on ülejäägid ehitustegevusest. Mustaks värvitud raami küljes neli kuplit ja nii ongi enam-vähem. Pilt on jama. Minge ise vaatlema ja ostlema.
ENG >> Made a chandelier for Estonian design and handicraft shop LesPetites. Frame is made of scrap wood, painted black, lamp globes are made of vinyl records.
–EST– No see lamp on natuke ühe eelmises postituses kommenteeritud lambi ideega kaasa minev. Mingi vana paak on plasmaga auguliseks lõigatud, paar pirni sisse seatud, jalg alla ja ongi.
–ENG– Lamp made from an old discarded steel cistern, which had been brushed, plasma cutted, adapted to receive lighting and mounted on a microphone stand. Three colored LED and halogen bulbs.
Designer: La Martine Dézinguée
via Recyclart
Seekord tegin malmist laualambi mis mitte teragi keevitamist ei tahtnud. Ühe untsus veepumba küljest võtsin tükikese väärt metalli ära, kruvisin sokli külge ja saigi. Robustne küll, aga siiski nii peen asi, et oma multifunktsionaalsuses kannatab ka lakke või seinale kruvida.
Olen köögi- ja söögiriistadest valgusteid tegevast Gilles Eichenbaumist ennegi kirjutanud, aga noh, need asjad on ikka päris ägedad. Näiteks seesama auguline kannuke. Seda pole sugugi lihtne teha ja tulemus on kena õrn. Aga ärge mind uskuge, vaadake ikka terve galerii läbi, onju.
Järgmise küsimuse saadab tisainiblogi pikaaegne kirjasaatja Mart Tallinnast. Noh, arvate ära mis jurakas ja millest tehtud? Kohe kooruma hakkavad maavälise eluka munad on igatahes vale vastus. Tegu täiesti maise asjaga. Enam-vähem. Ses mõttes, et Venemaalt.
Nüüd on kõik ilmne. Pärast suuremat grillpidu peaks materjali jaguma. Ilmad on ju nii ilusad veel.
Kes Facebooki on kaenud teavad, et olen selle pudeliga juba kevadest tegelenud. Auk sisse ja juhe läbi, seda küll. Aga pirn ei saa ju lihtsalt paljalt särada. Aga ei saanud kuplit talle. Ja kui sai, siis polnud tulemusega rahul. Noh. Nüüd on valmis. Alguses oli UK poest pärinev kuppel mingi vana ja kole. Et selliseks punasekirjuks saada poldnudki palju vaja teha. Tuleb leotada, pesta, telefonikataloogi lehti peale kleepida, kergelt valgeks värvida, lakkida, lasta seista pool aastat, leotada, enamus paberist maha kiskuda, liivababeriga lihvida, kruntida, lihvida, lakkida, lihvida, punast värvi natuke peale ja laiali nühkida ning siis veel natuke lakkida. Tehke järele.
See on küll üks vanemaid lambi valmistamise ideid, aga olgu ta siinkohal ära näidatud. Video on siin, pärast reklaame ja ühe ilge interjööri tutvustust.
Lamp siis tekib sellest, et nöör mis on miski PVA või muu liimiga immutatud mässitakse ümber palli. Pärast, kui liim kuivanud, tõmmatakse pall seest välja ja ongi valmis. Ma arvan, et kaval oleks õige suurusega auk pirni ja juhtme jaoks juba alguses sisse jätta, mitte siis hiljem lõikuma asuda.
Et vanadest kummidest saab kõiksugu vöösi ja vutlare teha on teada värk, aga sellist lampi näen küll esimest korda. Tegelikult pole kuulnudki, et läbipaistvaid sisekumme üldse olemas on. Väga vinge. Tea kas nood ka haisevad nagu kumm? Šveitsis tehtud lambi hind on ka paras – ligi 8000 eeku.
Riidepuud ripuvad, lamp ripub. Üks saab teiseks. Nii see käib.
Ja sellel rohelise mööbli konkursil kus rippuv riiul teiseks jäi, tuli esimesele kohale Austraalia disaineri Peter Schumacheri lamp. Oksad on kasepuust, lehed vildist. Pidi andma kena hämarat valgust ja olema hea mürasummutaja, sest lehtede pindala on 6 ruutmeetrit. Osta saab ka – 14995 SEK. Heh.
Ja 2011 konkurss on ka välja kuulutatud. On rohelisi mööbliideid, muudkui osalege.
