See on küll üks vanemaid lambi valmistamise ideid, aga olgu ta siinkohal ära näidatud. Video on siin, pärast reklaame ja ühe ilge interjööri tutvustust.
Lamp siis tekib sellest, et nöör mis on miski PVA või muu liimiga immutatud mässitakse ümber palli. Pärast, kui liim kuivanud, tõmmatakse pall seest välja ja ongi valmis. Ma arvan, et kaval oleks õige suurusega auk pirni ja juhtme jaoks juba alguses sisse jätta, mitte siis hiljem lõikuma asuda.
Et vanadest kummidest saab kõiksugu vöösi ja vutlare teha on teada värk, aga sellist lampi näen küll esimest korda. Tegelikult pole kuulnudki, et läbipaistvaid sisekumme üldse olemas on. Väga vinge. Tea kas nood ka haisevad nagu kumm? Šveitsis tehtud lambi hind on ka paras – ligi 8000 eeku.
Riidepuud ripuvad, lamp ripub. Üks saab teiseks. Nii see käib.
Ja sellel rohelise mööbli konkursil kus rippuv riiul teiseks jäi, tuli esimesele kohale Austraalia disaineri Peter Schumacheri lamp. Oksad on kasepuust, lehed vildist. Pidi andma kena hämarat valgust ja olema hea mürasummutaja, sest lehtede pindala on 6 ruutmeetrit. Osta saab ka – 14995 SEK. Heh.
Ja 2011 konkurss on ka välja kuulutatud. On rohelisi mööbliideid, muudkui osalege.
Kõik kes veel ei ole aru saanud õlle joomise esteetilisest kasust, te ometi vaadake seda lampi. Kui nüüd pole tegemist suurepärase fotopettusega, siis on küll üks vigurvärk. Tehtud nendest kileribadest mis purke omavahel koos hoiavad. Kuigi neid vist väga palju enam ei kasutatagi. No selle peale võiks küll toriseda, et kuramused toodavad nii vähe jäätmeid, et tisaini ei saagi enam teha! :p
Näiteks kui juhtub, et oled terve hunniku liikluskoonuseid endale voodi alla varunud ja ei oska midagi teha nedega. Siis nagu ikka – kui on kolu, siis pane talle pirn sisse. Ja ongi lamp. Loreta Haaker nii tegigi.
Ükspäev, 2 nädalat tagasi, toimus EMÜ Metsamaja fuajees järjekordne ökodisaini töötuba, mida mul oli palutud juhendada. Üks silmatorkavamaid leiutisi oli see murtud suusast põrandalamp. Suusa sain spordihoonest, lambi tegi üks ülikonnas noormees.
Järeldused: Tuleb välja, et suusad tehakse tänapäeval justkui mesikärgedest ja kaetakse ainult õhukese plastikuga. Pole siis ime, et nad nii kergelt pooleks lähevad. Teine tarkus see, et kui sa seni oled teinud asju õigesti, ei tähenda see seda, et see ainuke moodus olekski. Materjalile stambivabalt lähenemine annab hoopis teise tulemuse. Ja ka mitte vale.
Jaapanis nad ilmselt lülivad nõudepesu sama palju kui mina siin. Ega muidu Daisuke Hirawa poleks kõik kättejuhtunud küürimiskäsnad üheks suureks lambipilveks kokku seadnud. Hea materjal kah ju. Ei lähe põlema ega midagi.
via Inhabitat
See on lamp. Üks igavesti kõva lamp. Malmtorust tegin. Põhiliseks tööriistaks elektrikeevitus. Jalad all ja augud sees, et valgust ka välja pääseks natuke. Eilsest õhtust valgustab TTÜ tantsuansambli Kuljus hämaraid tegusid. Loodetavasti ei kasutata relvana.
Aga peab mainima, et graveerimine on üks erikallis teenus. Väike plekitükk maksab 140 krooni ja iga sisse lõigatav täht veel 6 krooni. No täitsa. Hulgi saab muidugi oluliselt soodsamalt, aga mitmele sõrmusele sa ikka korraga lased nimed sisse kirjutada?
Üks kerge moodus kuidas teha kasvõi korvitäis õlilampe. Ei ole proovinud kas tuli tuleb apelsini või hoopis õlilõhnaline. Miskipärast pole seda värske apelsinmahla joomise kommet hommikuti. Kohvipakkidest saaks kindlasti ka lambi teha. Sellist asja ei olegi millest lampi ei saa. Eks te katsetage. Ega tulemused ikka hullemad pole kui ühel teisel katsel millest täna 24 aastat möödub. Võib-olla saate kuulsaks hoopis.
Soovitab: Portugal Smallholding
