Tere pika nädalavahetuse järgset esmaspäeva! Jajah, kui enam pastakast ei tule tilkagi, siis võib motoorseid oskusi taastama/treenima asuda. Hädapärast võib ka ainult seda pilti vaadata ja proovida ära lugeda mitu kirjaklambrit tarvis läheb. Siis teab järgmiseks igavuspausiks varuda.
Originaaltsura Re:Design Technologies
Tegin oma ülemöblitseeritud tuppa vajaliku lisa. Oksaraag vedeles niisama õuepeal ja ämber jäi kah pidevalt jalgu. Aga nüüd on olemas põrandalamp mille valgel saab raamatut lugeda. Pange saab sealt iga kell pealt võtta ja asendada plastämbriga. Siis on selline mahe intiimvalgusti. Eriti mahedaks läheb asi muidugi siis kui plast sulama peaks hakkama.
Või siis munarest mis on tõstetud ülimuslikku valgustaja staatusesse. Ega enam kõrgemale üks vanapaberist põllumajandustootetaara vist ei saagi kerkida.
Seda tegi Federico Otero
Vihma muudkui sajab. Pesu niikunii kuivatada ei saa. Seega võib lõksudest pisikese lambikese kokku näpistada nagu seda tegi David Olschewski.
Kartong Disain müüb erinevaid lainepapist tehtud sisustus- ja dekoratsioonielemente. Näiteks selline János Terbe disainitud lambike maksab 5300 krooni. Paras hind. Odavamaid asju on ka. Mõni neist päris praktiline. Ei tea kas keegi Eestis papist maju ka pakub?
Igast asjast saab lambikupli teha, aga kookose koor oleks selleks nagu lausa loodud. Sobib kenasti babusest rannaonni.
Los Angeles Times kirjutab, et USA rikastelgi on masu ukse taha jõudnud. Enam ei aja blingi taga vaid ostavad tagasihoidlikku ökomööblit. Näiteks see Rita Botelho disainitud lamp on popp aksessuaar. Ja maksab kõigest 850 dollarit. Novot. Tahan ka sellist finatskriisi mis sunnib selliseid lampe ostma.
Mis see elekter muud ikka on kui purki püütud päike. Ja mida rohkem purke, seda valgustatum tunne tuleb. Nii on mingised Hollandi kunnid hunniku pirne ratta peale tõmmanud ja tantsivad selle all ringmänge. Miks ei peaks rõõmustama – lühter justkui “Viimsest Reliikviast”.
Tänud, Liisa.
Vanakoolimees Villu Baumann teeb igasuguseid meistritegusid. Kohrutab plekki, sulatab klaasi, kuumutab keraamikat, hööveldab puud ja mudib nahka ning paneb oma teod kõik blogisse rahvale näha. Mulle meeldisid tema pudelitest lambid, mis põhimõtteliselt on sama teema kui mu üks lamp. Tal on ilusamini värvitud, ma aga üritaks pirni ikka pudeli sisse ära peita. Kuna paistab, et jõuluvalgustid pole kuigi usaldusväärsed vennad, siis tuleb ilmselt halogeeni peale üle minna.
No ei saa mina valgustimaaniast kuidagi üle. Novot. Ja selle laualambiga olen suisa enam-vähem rahul. Üks juba nõutas siin endale, aga ega eriti ei tahaks anda küll. Jalaks vesipiip mille ühed maailmarändajad Dubaist tõid. A ma pole suurem piibutaja, ja seega ohverdasin tossumasina parema tuleviku jaoks. Kui aga valgust enam vaja pole, siis saab piibuks tagasi degradeerida, tuleb ainult üks mutter lahti keerata ja juhe ihust tõmmata. Kupliks lasua fenomenaalne a l u m i i n i u m i s t keeksivorm.
