tisain ongi ökodisain

EST >>> Käisin mina siis Milano disaininädalal. Terve linn oli igast kraami täis. Ja loomulikult tuli siis Salone Internazionale del Mobile messihalle külastada. Oi raisk, see oli alles üks suur kompleks. No hektariteviisi suur ikka. Kõike läbi käia ei suutnud, joosta isegi mitte, aga SaloneSatellite, kus näidatakse noorte disainerite mõttelendu sai hoolikamalt läbi vaadatud. Noh, see oli huvitavam ka. Palju esemeid mis kunagi tootmisesse ei jõuagi, hulle ideid ja kontseptsioone. Esmalt tutvustaks siis Rubenit ja tema tooli. Mees, keda tuntakse eelkõige Retrain by Rubcn nime all korraldab oma kodulinnas Santadneris igasuguseid ökodisaini töötubasid. Ise teeb asju enamasti paberist. Ja see tool on ilmselt kõige ägedam asi mis tüüp kunagi teinud on. Inhabitat blogi arvas isegi, et tegu on messi ühe parima rohedisainiga. Novotsiis. Kaubaalusele on ajakirjadest punutud tugitool, seest kortustatud paberiga täidetud. Pealt akrüüllakiga kaetud. Tegemine võtab terve kuu tihedat tööd, seega enamik meist endale sellist kunagi ei saa. Kaua ta funktsionaalsed omadused püsivad, ei ole veel teada. Alles messiks sai valmis.

ENG >>> Visited Milan during design week. The whole city was full of stuff. And, of course, went to Salone Internazionale del Mobile exhibition. Oh, this was just one of a large complex. Huge! Everything could not go through, not even to run. One part, SaloneSatellite, showing young designers ideas was the most interesting one. Many objects that will never be in production, crazy ideas and concepts. First, let me introduce Ruben and his chair. The man, known also as Retrain by Rubcn organizes in his hometown Santadner all kinds of eco-design workshops. Himself makes things usually out ​​of paper. And this chair is probably the coolest type of thing that has ever done. Inhabitat blog, even thought that this was a top ten green designs from Salone Satellite. Well. Chair is made of discarded magazine paper and the wooden shipping pallets. His Sofa Away Chair and Ottoman have been stuffed with crumpled up paper, covered with acrylic resign. Will take a whole month work to make it, so most of us will never be able to afford this. Long-lasting functional characteristics are yet unknown. It was finshed just before the fair.

EST >> No et käsitöö ja disaini kaupluse LesPetites aken oli hämar ja vajas vähe sära, tegin sinna siis sellise lühtri. Kaks pikka lauajuppi ja 6 peenikest lippi neid ühendamas on ülejäägid ehitustegevusest. Mustaks värvitud raami küljes neli kuplit ja nii ongi enam-vähem. Pilt on jama. Minge ise vaatlema ja ostlema.

ENG >> Made a chandelier for Estonian design and handicraft shop LesPetites. Frame is made of scrap wood, painted black, lamp globes are made of vinyl records.

–EST– No see lamp on natuke ühe eelmises postituses kommenteeritud lambi ideega kaasa minev. Mingi vana paak on plasmaga auguliseks lõigatud, paar pirni sisse seatud, jalg alla ja ongi.

–ENG– Lamp made from an old discarded steel cistern, which had been brushed, plasma cutted, adapted to receive lighting and mounted on a microphone stand. Three colored LED and halogen bulbs.

Designer: La Martine Dézinguée
via Recyclart

Students of Estonian Academy of Arts had a reuse workshop. Here are some products they made.

Homme veel viimast päeva on Disaini-ja Arhitektuurigaleriis EKA tudengite ja Uuskasutuskeskuse kööstöös valminud toodete näitus. Siin mõned asjad mis silma jäid.

Anneliis Tapfer – Tsaika. Õmblusmasinast tikksaag ja lihvimismasin.

Anti Laanemaa – Telepot. Lillepott kuvaritest.

Jaan Rõõmus – Milliliiter. Liivapritsitud klaasid, suurus peal kirjas.

Meelis Unt – Spider. Moosipurkidest lühter.

Sylvia Annus – Tragi. Riidepuudest riidepuud.

Triin Aas – Roheliste lehtede raamat. Raamatutest lillepott.

Triin Aas – Qwerty’s Skyscrapers. Klaviatuuridest seinavalgustid.

Veronika Anders – Kaksikud. Taburetid kokku ühendatud.

Postimehe galeriis on veel pilte. Artiklike oli ka, ühes kommentaaridega. Miskipärast seda ma enam leida ei suuda. Rahvas seal arvas, et isegi saastade raamatute lõikumine on pühaduseteotus. Selge. Raamatud, laibad ja rahatähed on meil austatud, teisi võib mõnitada.

EST:
Viimatises, kuigi enam mitte väga hiljutises, ajakirjas Käsitöö ilmus mu sulest juhend väikese nagikese valmistamiseks. Aluseks tükike ajaloolist tammeparketti ja konksudeks kehvakesed värvipliiatsid. Seinale kinnitamise viis on kavalalt peidetud, et miskit konksu ega aasa pole nähagi. Sest polegi.

ENG:
I wrote instructions for Estonian handicraft magazine Käsitöö how to make a small rack. For making that I used piece of old oak flooring as a base and some pencils for hooks. Rack is attached to the wall with hidden supersecret system. :p

EST:
Jätkan siis PVC teemade järamisega. Seekord siis selline võrgulaadne materjal millest tehakse suuremaid reklaambännereid. Esther Derkx on sellest valmistatud modulaarse aknakatte. 24 täiesti ühesuguse kujuga tükki kokku põimides saab sellise poolläbipaistev aknakate millest kumab läbi ka reklaami värv ja Budapesti keskturg.

ENG:
Let’s continue exploring PVC. This windowsign is made of cast-off advertisement canvas aka mesh by Esther Derkx. 24 identical modules are assembled together creating semitransparent curtain. You can see the oringinal color of the banner and ofcourse Budapest central market on the background.

EST:
Nii käib reklaamplakatitest toolide tegemine Ungaris. Kate siis PVC, põhjaks on plastist kaubaalus, sisuks tavaline poroloon. Parasjagu mässamist ja tulemuseks üks ilgem plastpomm. Aga kannatab korduvat transporti, igasugust ilma ja pisut vindiseid pidulisigi.

Disainer: Gergö Magyar (Medence Csoport)

ENG:
Thats how they make seats out of old advertising banners in Hungary. Covered with PVC banner, water resistant seams, filling foam rubber, the base is recycled plastic pallets. Looks like a palsticpomb, but is easy to transport, weather resistant and even drunkard proof.

Designer: Gergö Magyar (Medence Csoport)

Võiks võtta mõned joogid ja siis hängima minna. Nii saabki lihsaim riputusaas valmis.

Make:Project via craftwerk.ee

Kaugelt-kaugelt Hungarimaalt tuli posti kasti pärimine reklaamplagude kohta. Nende kohta mis tänavatel ripuvad ja kus meile midagi suurelt pähe määritakse. PVC kattega polüester peaks see olema. Hungari kasutatakse igal aastal umbes 500 000 ruutmeetrit seda kangast. Üleval olla saab ta tavaliselt ainult mõned kuud, kuigi kestaks ilmselt aastaid. Ja mingit mõistlikku ümbertöötlemisviisi pole leitud. Ökode jutu järgi on PVC ehk polüvinüülkloriid ise juba üks kahtlane materjal, aga need ained mis ta nõnda pehmeks ja painduvaks muudavad, teevad asja veel keerulisemaks.

Kuidas meil Eestis on? Päris palju ilmselt ripub seda kraami. Poliitnäod said ju nii napilt laiutada trossidel. Mis neist edasi sai? No seda ma tean, et mõned teevad kotte ja muid kandevahendeid. Kasvõi kunagi mainitud Grenius. See on ilmselt pisku? Aga oskab keegi mõnd mastaapsemat vastust anda? Pakendiringlusesse ei saada ju?