Ma ikka üritan õgradlust piirata. Luskanagid on siib abiks asjad. Näiteks selline väike valge. Passib köögiseinale.
Või kui on suurem toitumise piiramise soov, siis tuleb kasutusele võtta vähe võimsam relv. Kusjuures see nagitoline toode läkski juba kasutusse. Kuid vastupidise efektiga. Kui riideid seljas vähem, siis mahub rohkem keresse.
Londonis elav Norra kunstnik Amy Huntig sobras natuke puidutöökodade jäätmetes ja leiutas sellise lihtsa rippuva riiuli. Idee hea ja näeb välja kena. Suisa nii, et sai selle eest Rootsi rohelise mööbli konkursil teise koha. Noh, 500 eurot hinnasildil pole ainult kuigi normaalne number. Igaüks võib taolise ise endale valmis saagida-puurida. Pole kuigi keeruline. Isegi mõõdulinti ei lähe tarvis. Kõige olulisem on leida selline sein mis riiuli raskust välja kannab.
Kui mingi vana kastike katta okste ja puuseibidega, siis võib jääda mulje nagu oleks toas üks lauakeseks maskeerunud haokubu. Pildilt paistab igavesti vaadatav välja. Päris kubu oleks mudugi veel parem, selle saab külma ilmaga hõlpsalt ära kütta.
Leidsin Apartment Theraphy lehelt, aga originaal peaks olema kuskil 101 Woonideeën sügavustes.
Näh, kaubaluste võimalused redisainimisel on lõputud. Sest mis need alused ikka on kui hunnik laudu. No ja laudadest saab ju kõik maailma asjad kokku klopisda. Näiteks sellise toolikese võib punuda ja puu otsa riputada. Õpetus Instuctables.com lehel (via Re-Nest).
Aga noh, seal “läänes” on üldse väga in kasutada reclaimed puud. See on siis miskit puit mida on kuskil juba miskitpidi kasutatud. Ma oleks küll õnnelik kui leiaks paiga kus on vanu laudu, prusse ja palke üle. No sellista asja ju pole tegelt. Mida vanem, seda kallim hoopis.
Täna aasta eest sai blogisse esimene kanne kirja. Juttu oli siis TalveAkadeemial toimunud ökodisaini töötoast. Ja pärast seda on veel mõned leiud siia lehtedele kogunenud. Käesolevaga kokku 180 tükki. Ehk umbes üle päeva on miskit jagamisväärt ökot suurest netist leida olnud. No seda pole küll liiga palju, aga igast jama pole tahtnud ka üles tähendada. Nii. Ja paneme aga edasi.
Ja kuna iga normaalse eestlase jaoks tähendab pidu joomist, siis on selline tore kohvrikene tänasel päeval igati asjakohane. Paned aega laengud valmis ja kui on õige hetk, siis tulistad.
Mingi aeg tagasi müüdi ostas bemari mootorist tehtud V12 diivanilauda a la TopGear. No ja hind tõusis oksjonil 4100 korda. Päris särav tükk.
Eks tõstab tuju küll kui selline veine täis riiul laual kõrgub. Iseasi muidugi kui jätkusuutliku õnnevalemiga tegu on. Juba järgmisel päeval saabub tasumisaeg. Intressidega. Lisaks muidugi, et tegemisest võib suuremat naudingut saada kui tarbimisest. Mis kehtib nii veini kui riiulite kohta. Ostmine on liiga lihtne.
Tisainiplogi lugeja Mariana teatab, et vanast kabinetklaverist on isetegevusliku käsitöö raames valminud selline plaadiriiul. Kena. Peaks endale ka miskise riiuli äkki tegema. Nii ilu pärast või nii. Praegu on selline getovärk – plaadid seisavad kõik pappkastis.
See Ron Aradi riiul on lihtsalt nii wow!, et lihtsalt peab näitama. Eriti äge oleks kui saaks raamatud ka õigesse lahtrisse ära panna. Näiteks maakaartide klassifitseerimiseks hea süsteem. Seega edasiarendusena võiks teha suure gloobusekujulise riiuli.
Käisin ükspäev kontoris kus kogu mööbel oli IKEA’st. Ja mitte uhkeldamise pärast, vaid sest see on isegi Soomest tuues soodsam kui see kallis kraam mis meil siin müüakse. Vot. Eriti kui üritada leida midagi “normaalset”. Apartment Therapy räägib, et vanadest lauajuppidest saab ise laheda laua teha. Igavesti kena ja tugev asi. See jalgade lahendus on päris nutikas. Üksikasjalisem õpetus Instructables lehel. Jaa. Ma olen ise ka mõelnud taolises tehnikas lauda teha, aga väiksemas mõõdus. Liistudest siis pigem. Pole mahti olnud ja üks väike laud mul nagu on ka juba. Aga kui kellelgi on üleliigseid ja ettejäävaid laudu, prusse, liiste või muid puiseid esemeid, siis võib need täiesti süüdimatult mulle anda.
