Nonii. Sellise lögaga sõidavad vaid kõige pühendunumad veloveljed-õed. Teistel seisab ratas toas risti jalus. Tuleb miskit ette võtta. Jalgratta ümberlõikusteks olen siin ennegi ideid jaganud. Seekord on jälle üks avaja. No lausa geniaalselt lihtne. Põhimõtteliselt võiks teha ka kaheraudse, et oleks avamisel topeltvõimsust. Siis ei peaks kahvlit katki lõikamagi ja saaks pärast jälle ratta külge tagasi panna. Kui uute pudelite järele tekkib tahtmine.

Decapsuler

Nojah, minu jaoks on ilmselt hooaeg läbi. Ilmselt seepärast Liisa siis vihjaski, et võiksin oma ratta kellaks teha. Siis saab kevadeni kõikidel minutitel silma peal hoida. Design Fetish blogist leiab veel palju ilusaid asju

Ja mis raamiga peale hakata? Kiikhobuks loomulikult. Nii

Lisa: Juno leidis siit ühe kodumaise ratsu. Kui nii edasi, siis varsti saab kiikhobudest ühe ratsarügemendi kokku.

Ükspäev oli tarvis kolu vedada. Ja vedasin siis. Rattaga. Et säästlik ja mis see rattasõit pidi olema. Noh, panin kolu pakiraamile ja kummidega kinni. Ei olnud liiga mugav. Mu kolu kõikus ja kriksus seal, arvasin, et käin kõigega kummuli, aga kohale ma siiski sain. No aga peaks ju olema mõnusamaid veloveo mooduseid. Kopenhaagenis nad seda juba oskavad. Seal on spetsiaalsed nimed kohe erinevatel kaubaveoratastel: Long John, Short John, Christiania Bike, Sorte Jernhest, Nihola, Trio, Kangaroo. Novot. Aga kui reaalselt mõelda, siis mis oleks lihtsaim moodus kondijõuga raamaturiiulit vedada?

Selline Taga ratas/käru oleks ju eriti uhke titade vedamiseks. A eks ta maksab ka ilmselt parasjagu. Ja titat pole ka kuskilt nagu võtta. Noorele emale.

Ostukäru ratta külge installimine on küll oluliselt odavam võimalus. Ja ratas peaks ise püsti ka seisma. Siis saab aga maha hüpata ja kolu korvi kuhjata, kuigi väga kihutada ma sellise asjaga ei julgeks. Sobilik aeglasele geoloogile. Juhend.

Teise võimalus kärust ratas ehitada pakub Designboom. Täiesti jabur. Ja kolu siia enam ei maha kah. Disainifriigile.

Aga kolu võib panna ka selja taha. India stiilis. Sellisel rattal tulevad ülekanded kole pikad ja (sujuva) käiguvahetuse võib vist ära unustada. Eriti kõva kunn kes sellise koolibussi Mustamäelt Nõmmele veaks.

Üks mees jagab seda kuidas ta tavalisest rattast veokat teeb. See siis peaks olema see Pika Johni tüüpi ratas, mida Taanis on juba mingine 70 aastat kasutatud. Ma ei kujuta ette kuidas sellega sõita oleks. Nagu päris veokaga äkki. Pööramisi peab planeerima, aga kole uhke on ka.

Olemasoleva ratta täiendamiseks on ilmselt kõikse lihtsm teha üks järelkäru ehk treiler. Sellele mahub juba pool elu. Kui peaks aega üle ja juppe ette jääma, siis kevadeks võiks mingise käru kokku keerata ju küll. Seni ehk saab ikka autot ka laenata.

Võib-olla säärasel juhul ei peagi püksirihma pingutama, annab ise järele. Kui nende seast sobivat ei leia, siis laske aga ise kummid ribadeks, ilma ennustatakse ju sooja.

Talv on tänavad väga auguliseks uuristanud. Lausa surm sellistel teedel sõita. Novot. Mida siis oma lootusetult kaheksasse sõidetud velgedega teha? No mööbliks kokku keevitada näiteks, nagu seda Bikefurniture teeb.

Eesti Rohelise Liikumise Eesti Rattarikkaks! algatuse eesmärgiks on muuta kergliiklus eelistatuimaks transpordivahendiks. Muude tegevuste kõrval koguvad nad vanu rattaid ja osi ning lapivad neid kasutuskõlblikeks sõidukiteks kokku. Tubli algatus. Aga kui mõni jupp ketti peaks üle jääma, siis saaks sellest pudeliavajatele või muudele tarvilikele “tööriistadele” käepidemeid teha.

Valmis toode 12$ [Elsewares]